Wednesday, January 10, 2007

Pakid paneme vööri tagaistmele!

"Selle kuke pärast saadetakse mind Tapa erikooli"
See oli üks esimesi lauseid mis jäi kõrvu, kui olin end kuidagi täistuubitud bussi tagumisest uksest sisse surunud. Tegelikult buss nii täis ei olnudki, ruumi oleks paari inimese jaoks kindlasti veel olnud, kui üks priskem tädike ei oleks vahekäiku liikumatuna passima jäänud. "Tänu" sellele tädikesele jäi järgmistes peatustes nii mõnigi inimene bussist maha.
Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.
Tagapingil istusid noored tibid ja mitte-just-kõige-intelligentsema olekuka noored mehehakatised, nokamütsid peas, juhm nägu ja tühi pilk kaasreisijate peal ekslemas. Loomulikult ei hoidnud noored "intelligendid" saladuses oma teadmisi suguelunditest ja oma rahvusest. No mõtlesin, et on hullematki nähtud. Seda kuni hetkeni, kui minust meetrikese kauguselt kostus kahtlast röhitsust, langeva kehavedeliku sorinat ja inimeste kiiremat tõmbumist tagumisest pingist eemale. Üks noormees oli "haigeks" jäänud.
Mina juhmakas ei saanud sellest aru ja julgesin noormeestelt, kas nad paremat oksendamiskohta ei leidnud:) Vastuseks sain loomulikult sõimu, et kas ma ei saa siis aru et inimesel on paha olla ja lisaks heitis mulle kõige lähemal seisev rullnokk vihase pilgu, hõõrus mõttes juba rusikaid ja uuris et mida ma siin üldse ülbitsen. See liialtkergelt ärrituv noorhärra rahustati siiski maha ja tema õnnetuseks jäi seekord poksimatš jäi pidamat.
Selleks ajaks oli toibunud ka kehamahlu väljutanud noormees ja esimese asjana nõudis ta kaaslastelt juua (ettenägelikel noortel olid vist ravimid kohe käepärast).
Enne noorte bussist väljumist võisid kõik ühistranspordi kasutajad veel kuulda arutelu teemal, mida "haige" poiss oli lõunaks söönud (nuudleid, friikartuleid jms).
Kui nüüd arvata, et nende noorte "haritlaste" väljumisega põnev bussisõit oleks otsa saanud, siis lugupeetud arvaja eksib.
Paar peatust hiljem tulid peale 2 noorpaarikest, kes tagumise pingi seisukorda nähes ainult rõõmsalt pihku itsitasid, ning 2 noormeest kes pidevalt ninaga õhku tõmbasid ja siis arutasid kui tugev lõhn bussis heljub.
Noormehed istusid kõrvalpingile ja nii oli kuulda kuidas nad omavahel maailma asju arutasid.
Üks tüüp teisele: "Kle tead sa peaksid ka sinna XXX kooli tulema. Seal on nii hea."
"Ohoo" mõtlesin endamisi, "noortele on hakanud meeldima kooliskäimine". Jätkas sama tüüp: "Seal võib niisama kellelegi molli panna ja keegi ei lähe kaebama. Ma vihkan kitsesid (või oli see kukki?)". Mida perset? Kas sellised ongi siis tänapäeva noored?
Aga ka sellega ei olnud üllatused veel lõppenud. Nood 2 noorpaari keda üleeelmises lõigus mainisin. Ilus oli vaadata kuidas teineteist leidnud noored armunud kudrutasid ja vahepeal suudlemisega tegelesid. Rõõm oli nendest noortest romantikutest. Kui mingil hetkel üks tüüp pööras pea korra vahekäigu kohale ja lajatas ilge süljeläraka põrandale. Vaeseke vist arvas, et on omas kodus ja seetõttu tundiski ennast nii vabalt...
Neid kõiki noori vaadates läbis pead vana tuntud tõde, et vanasti ikka oli rohi rohelisem ja noored polnud ka nii õudsad elukad kui praegused noored. Ainuke lootus on, et vanemaks saades kasvavad need noored sellest lihtsalt välja ja muutuvad mõtlemisvõimelisteks inimesteks, sest kui nad sellistena (mõtlemisvõimetute indiviididena) peaks kunagi lapsed saama, siis ma ei taha teada millised nood lapsed veel on...
Ja kui keegi teab, miks sellistel mõttetutel, dressides, nokatsitega, purjus oksendavatel ajuhiiglastel piigad kaasas jõlguvad, siis palun andke mulle ka teada. Olen kaua selle fenomeni üle pead murdnud.